Kohalikus Lõuna-Mulgimaa ajalehes ilmus Rimmu raamatukogu juhataja artikkel Mihkel Ilusast. Need samad mälestused on selles blogis juba ühel teisel kujul olemas, aga ega küll küllale liiga tee.
Kopeerisin artikli kommentaaridesse, kui kellegil arvuti pdf dokumenti lahti ei tee.
5. oktoober 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Mihkel Ilus oli üks kolmest Rimmu vaimuelu äratajast
VastaKustutaKas siis selle maa keel
laulutuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida.
NII KIRJUTAS KRISTJAN JAAK PETERSON 1818. aastal oma luule¬tuses “Kuu”. Tema oli Eesti ärkamis¬eelse kevade üks esimene lõoke, kes rõhutas eesti keele olulisust.
Möödus 43 aastat, kui ilmus ärka¬misaja peatähis “Kalevipoeg”. Küm¬nekonna aasta pärast toimusid kogu Eestimaa rahva eneseteadvuse arengu ja eesti keele jaoks olulised sündmu¬sed. 1868. aastal pidas C. R. Jakobson oma kolm isamaakõnet (rahvusliku liikumise manifest). 1869. aastal toi¬mus Eesti esimene üldlaulupidu, kus lauldi ainult eesti keeles, ja mis pani aluse sajandeid kestvale traditsioonile. 1870. aastal asutati Eesti Üliõpilaste Selts ja Eesti rahvuslik teater.
1870. AASTAL ASUTATI KA RIMMUS LUGEJATE RING, millest kujunes hiljem raamatukogu. Tavaks on, et head teod tuleb raiuda kivisse. Nii otsustas ka Rimmu rahvas ava¬da tänavusel külapäeval, 14. augustil seltsimaja seinal mälestustahvli Mats Laarmanni, Peeter Ruubeli ja Mihkel Ilusa nimedega. Need on mehed, kes asutasid 140 aastat tagasi Rimmu Lu¬gejate Ringi.
Mats Laarmanni (Laarmannid juhtisid Araku kooli selle asutami¬sest alates 90 aastat) ja Peeter Ruubelit (tuntud laulu “Kaunimad laulud pü¬hendan sul” sõnade autor) on eelne¬vatel Rimmu päevadel tutvustatud. Alljärgnevalt peatume Mihkel Ilusa (1857–1905) tegemistel, kes kündis kohalikku kultuuripõldu kogu oma elu.
Mälestused oma vanaisast Mihkel Ilusast on talletanud pojapoeg Heino Ilus, kes oli alaline Rimmu päevade osaleja. Kahjuks on ta meie hulgast lahkunud nagu ka Ülo Ruubel, kes samuti osales alati Rimmu külapäe¬vadel.
MIHKEL OLI TEISMELINE KOOLIPOISS, kui koolijuhataja Mats Laarmann Lugejate Ringi asutas. Mihkli isa Märt Ilus oli tollal Kaarli (Rimmu) vallavanem, selletõttu leidis ka ring ametliku toetuse valla poolt. Mihklist kujunes valla ühiskondliku elu initsiaator ja eestvedaja.
VastaKustutaMihkel Ilus oli ka suur muusika- ja laulumees, mis aga isa poolt heaks¬kiitu ei leidnud. Kodus ei tohtinud ta laulda ega orkestriproove teha. Need toimusid enamasti Taru talus. Taru oli tollal tähtis noorte kooskäimise koht. Tarul oli park ja kiigeplats. Tihti toimusid Taru pargis muusikapeod. Ega neil olnudki vaja palju proove teha, sest igas talus oli musikaalseid pillimehi ja lauljaid, paari prooviga võis peo maha pidada.
LUGEJATE RINGI KOOSKÄIMI¬SED olid aga Torimol väga soositud, sest seal aeti tõsist juttu kirjandusest ja ühiskondliku elu sündmustest. Kaks aastat pärast Lugejate Ringi asutamist tulid nad välja L. Koidula näitemänguga “Sada vakka tangu¬soola”, mis etendati Rimmu kõrtsi teisel korrusel. Kõrtsmik oli peoga päri, sest see tõi talle rahvast juurde. Et aga kõrts ennegi oli rahvast täis, siis läks pärast pidu kakluseks.
Lugejate Ring tegutses kaheksa aastat, olles siis oma tegevuse am¬mendanud. Järgmise etapina moo¬dustati Raamatukogu Selts, millel oli juba oma põhikiri ja laenutasu. Raamatukogu Selts asus Rimmu kõrtsi vabades ruumides ja tegutses 21 aastat. Raamatukogu juhataja oli rätsep Johannes Leimann.
MIHKEL TEGI TALUTÖÖ KÕR¬VALT AKTIIVSELT ÜHISKOND¬LIKKU TÖÖD, tema eestvedamisel asutasid Kaarli vald koos Paistu val¬laga 1890. aastal karskusseltsi “Säde”. Raamatukogu Selts ühendati karskus¬seltsiga ja sai edaspidi nimeks Kaarli K/S “Säde” Raamatukogu.
VastaKustutaSuur muusikaarmastus viis Mihkli isaga nii tülli, et isa keeldus Torimo talu Mihklile pärandamast, andis vaid maalapi talu südames. Mihkel asutas sinna puukooli ja mesila. Mihkel abiel¬lus Taru talutütrega ja läks elama Taru¬le. Kui neil sündis poeg, kelle nimeks pandi Märt, kutsus isa poja tallu tagasi ja pärandas ikka talu talle.
Mihkel Ilus taluperemehena oli aga kui adra ette rakendatud ööbik. Paar-kolm korda aastas tegi ta endale “hinge- ja vaimupuhastust”. Selleks valmistas ta laari head õlut, lasi pe¬renaisel küpsetada laari head korpi ja saatis siis sulased ja tüdrukud paari-kolme hobusega küla peale muusikamehi kokku koguma ja Ta¬rule küütima. Mõnele pidi ka juurde maksma. Eriti visad olid Eerolongi poisid kokku tulema. Ja siis läks pidu lahti, terve ööpäev järjest ja teinekord kauemgi!
“Nüüd saab jälle igapäevast talu¬tööd edasi teha, kui vahepeal hing pu¬hastatud,” ütles Mihkel selle peale.
SEL AJAL LIIKUS KÜLAS RINGI ARMASTATUD KANDLEMÄNGI¬JA LAULU-MIHKEL, kes teadis peast palju rahvalikke laule, mida esitas kandle saatel. Et see rahvalooming kaduma ei läheks, andis Mihkel Ilus oma kulul kahes osas välja tema lau¬lude vihikud. Laulu-Mihkel sai igal ajal tema talus ulualust ja toitu.
Mihkel Ilus oli teadushimuline ja laia silmaringiga ja igati kultuuri¬toetaja. Kui doktor Hermann tahtis hakata välja andma Eesti Entsüklo¬peediat ja selleks eelmaksu kogus, oli Mihke Ilus üks nendest vähestest, kes teaduse tähtsusest sai aru ja seda toetas, kuigi entsüklopeediast ilmus paar-kolm vihikut. Ei olnud Mihklil sinna paigutatud rahast kahju.
Mihkel Ilus suri ootamatult 48-aas¬tasena 1905. aastal. Viimsele teekon¬nale Torimo talust Halliste surnuaiale oli teda tulnud saatma tema enda loodud pasunakoor.
MATS LAARMANNI, PEETER RUUBELI JA MIHKEL ILUSA eest¬võttel sündinud ja Lugejate Ringist väljakasvanud raamatukogu on olnud kogu oma tegevusaja vältel Rimmu kultuurielu keskus.
1932. aastal osteti mõisalt vana vil¬laveski ja sellest sai Kaarli valla K/S “Säde” rahvamaja, kuhu ka raamatu¬kogu sai ruumid. Raamatukogu asus juhtima Marie Siitam, kes oli tollal üle valla tuntud kohalik näitleja ja kultuuritegelane, igasuguste ettevõt¬miste eestvedaja.
Raamatukogu jaoks saabusid ras¬ked ajad 1940-ndatel, kui punavõi¬mude kohalikud käsilased hävitasid suure osa väärt kirjavarast.
Lugemishuvi säilis ka sotsialismi ajal. Raamatukogu on juhtinud läbi heitlikke aegade Amanda Alusaar, Peeter Laur, Leida Koov ja viimased 43 aastat allakirjutanu.
Aino Nugis